 |
| "Mul on mugav" - Loomaaias |
 |
| Liivakuju - Loomaaias |
 |
| Vaatetorn |
 |
| Leia sapikas - Pilt vaatetornist |
 |
| Bombarsund |
 |
| Bombarsund |
 |
| Bombarsund |
 |
| Postkast Jurmol |
 |
| Nõia avarii - Jurmol |
 |
| Jurmol |
 |
| Mansos |
 |
| Mansos |
 |
| Mansos |
 |
| Linnanmäki lõbustuspark |
 |
| Mansos |
 |
| Vali sobiv või võta sõber kaasa - Kuivkäimla Lemlandil |
Tänane päev viis meid otsejoones Helsingisse. Kasutasime Turku ja pealinna vahelist kiirteed E18. Peamine põhjus selleks olid teel olevad tunnelid. Neid oli seal üksjagu ja pikim 2,3 km. Kellele tunnelid ei meeldi siis kõrval jookseb vana ja väiksem (aga siiski suur) tee. Lisaks tuli meile vastu ports vanasid Ameerika kaunitare.
Helsingis külastasime kohalikku loomaaeda. Väikestviisi traditsiooniks saanud võõras riigis olles ka kohalik ZOO üle vaadata. Asub see täiesti eraldi saarel ja on üsna huvitava paigutusega. Olime üsna väsinud ja oli palav seega väga kaua ei olnud. Lisaks oli seal mingi Fazeri üritus seega inimesi oli väga palju.
Eilse õhtu ja tänase päevaga oli kolm inimest kes tulid auto kohta uurima. Viimane neist sadamas laeva järjekorras olles. Vanasid traktoreid ja autosid enda hobiks nimetanud härra kõnetas meid aia tagant. Peale väljalaskeaasta nimetamist teatas ta, et ei saa Jalta olla kuna siis neid ei toodetud enam. Järelikult õiget Jaltat ehk siis Maanteemuhku teadis ta hästi. Aga auto talle meeldis ja oli justkui laps kommi nähes.
Kogu selle ja eelnevate päevade vestluste tulemusel mõtlesin, et peab autole külge panema infolehe kus oleks siis mitmes keeles andmed. Ja kuna enamusel nutitelefonid taskus siis juurde QR koodid, mis viivad erinevate keelte Wikipedia lehele. Kusjuures Soome Wikipedias ZAZ kirje täitsa olemas. Ja lisaks lubadus endale, et tuleb soome keelt õppida.
Pool kümme väljus laev Helsingist ja nüüdseks tagasi Eestis ja auto oma garaažis.
Odomeeter näitab 35307 seega tänane läbisoit 256 km.
Tänane päev viis meid Åvast Osnäsesse (soomepäraselt Vuosnainen) ehk siis tagasi Soome. Hommikul praami oodates nägime ära ka kohaliku koolibussi süsteemi. Nimelt tuli takso sildiga mikrobuss, mis siis sildi ära vahetas ja Jurmolt tulnud lapsed peale võttis ja kooli viis. Veidi hiljem oli sama buss tagasi juba taksotööd tegemas. Lihtne ja säästlik.
Edasi liikusime Turkust mööda ja tagasi saarestiku poole Korppoo saarele. Sinna saamiseks tuli taaskord sõita kahe maanteepraamiga. Kustavi ja Ahvenamaa omad on trossiga ja nimeks Lossi. Siinsed aga ilma ja nimeks Lautta. Korppoo saab nii Ahvenamaale (lõunaliini kaudu) kui ka Iniöle praamiga. Iniöle saamiseks vaja aga enne saada vahepealsele saarele ja seda (vist) Lauttaga.
Kogu Turu saarestik on tegelikult osa 250 km rajast, mis läbitav nii auto kui rattaga. Suveperioodil olemas ka lühem 100 km rada. Galtby sadamas oli vajalikud voldikud ja kaart olemas ning ilmselt ka mujal. Väga huvitav tee tundub olevat ja tasub plaani võtta.
Ööbime Parainen kandis, mis on Turku ja Korppoo vahel. Homme juba Helsingisse ja õhtul koju.
Odomeetri näit 35051 seega täna läbitud 278 km.
Tänane päev on puhkepäev. Sõitsime lõunase praamiga Hummelvikist Torsholmasse. Sõit kestis 2,5 tundi. Nüüd oleme Brändöl ja ei tee suurt midagi.
Homme hommikul Soome tagasi ja siis veidi seal ringi.
Odo 34773 seega täna läbitud 19 km. Reisi algusest kokku 997 km.
Täna hommikul tuli meiega rääkima ja auto kohta uurima üks hollandlane, kes juba 3 nädalat reisil oma ümberehitatud 34 aastase Land Roveriga. Nii magamiskoht kui ka köök ning muu vajalik oli tal auto kuudis. Ringi liikus palju ka rattaga. Rääkisime ka erinevatest uunikumautodega seotud asjadest erinevates riikides.
Esimeseks sihtkohaks oli Mariehamn, kus jalutasime linnas ringi ja vaatasime ka sadamas olevat vana purjekat Pommern. Kiirelt käisime ka lõunapool oleval Järsö saarel.
Lõunaks sättisime ennast Lemland saare lõunatippu Herröskatanisse. Seal ka vaatetorn, kus ei saanud jätta käimata. See on huvitav koht selle poolest, et sealt läheb mööda Mariehamn-Turku laevatee. Tornis olles läks parasjagu mööda Silja Line laev ja seda paarisaja meetri kauguselt. Tornist eemal auto juures oli laud kus sõime lõunat. Selle aja jooksul läks sealt mööda neli suurt laeva ja ports väiksemaid.
Saarel on ka korralik kardirada, kust juhuslikult mööda sõitsime. Lemlandi ja põhisaare vahel on Lemströms kanal kus liiguvad väiksemad veesõidukid. Kanalist üle minev sild on seetõttu tõstetav. Kahjuks meie liikumise ajal ühtegi laeva ei tulnud.
Õhtuks liikusime tagasi Sandöle. Tee peale jäi veel üks koht mis eelmine aasta silma jäi. Nimelt on tee peal tunnel ja seal otsas vaatetorn. Färjsundet on sealse veekogu nimi kust peale/enne tunnelit sild üle läheb. Tornist avanes üsna ilus vaatepilt.
Prästo saarel pakuti telgikohta 9 euro eest ja oli üsna viisakas koht. Põhirõhk seal vist küll majakestel sest neid oli seal üksjagu aga seekord jäi sinna minemata. Täna oleme samas kohas kus üleeile ehk siis Sandösundsis ja see siiamaani odavaim nendest kus olnud oleme. Tegu kirjade järgi kolme tärni kohaga ja ülejäänud olnud ühe tärniga. Seega rohkem tärne ei tähenda kohe suuremat hinda.
Seekord jäävad meil vallutamata alumise liini saared nagu Lumparland, Föglö, Sottunga, Kökar ja muud. Lihtsalt ajaliselt läheks kiireks ning plaan need tulevastel aastatel hoopis rattaga läbida.
Odomeetri näit on 34754 seega täna läbitud 163 km.
Hilisõhtul läks taevas selgeks ning hommik algas päikesepaistega. Tänane öö oli soe ja temperatuur langes vaid 16 kraadini. Päeval oli 22 kraadi aga päike tegi olemise palavaks.
Vårdölt suundusime järjekordse maanteepraamiga Prästo kaudu põhisaarele/saarte kogumikule. Siin on sõitmas kaks praami paralleelselt kuigi mõlemad korraga ainult kindlatel aegadel. Siiamaani on sõitnud ainult Kustavi juures olev praam graafiku alusel ja öösel nõudmisel. Kõik ülejäänud liiguvad vajadusel aga vahepeal on kuni pooletunnised puhkepausud. Kui praam parasjagu teisel pool siis vajutad nuppu ja tulebki. Töftö praam oli esimene mis täis kuna parasjagu tuli Vårdösse praam. Kõik ülejäänud sõidud on olnud koos mõne autoga aga enamasti ainult meie. Muideks kõik maanteepraamid on tasuta.
Päeva kõige tähtsamaks osaks oli asi mis eelmine kord jäi tegemata. Sõitsime lihtsalt mööda ja märkasime Bomarsundi ning see jäi kripeldama. 109 aastat oli Ahvenamaa Vene võimu all ja siis ehitati sinna kindlus koos kaasnevate rajatistega. Paljud asjad jäidki tegemata kuna enne tulid Inglise ja Prantsuse väed ning pommitasid ehitised puruks ning venelased minema. Hiljem saar demilitariseeriti.
Palju pole säilinud kuid olemasolev on vägev. Lisaks iga ehitise juures infotahvel ka sellest kuidas ehitis välja nägi või oleks pidanud kui oleks valmis saadud. Peakindluse juurest algas ka matkarada (kirjade järgi 4,2 km aga GPS andmetel 5,6 km) mis käis mööda kompleksi välispiire, mis kattis kõik tähtsamad objektid. Lisaks oli mõnus mägine rada. Kes kõndida ei taha saab ka autoga ligi. Tee peal oli ka rohelise veega lahesopp kus kohaliku kämpingu sadam.
Täna nähtud kahte Eesti autot. Nendest üks oli ka Kumlingel. Lisaks tuli ühe poe juures auto kohta küsima kohalik härra. Kaugelt uudistajaid muidugi rohkem.
Eelnevatel päevadel olema kohale jõudes telgi üles pannud, söönud ja siis magama kuna aeg hiline. Täna sättisime ennast varem, et saaks ka lihtsalt olla. Ühtlasi on selge, et jääb ka järgmisteks kordadeks kuna lihtsalt ei jõua kõikjale kuhu tahaks.
Odomeeter näitab 34591 seega täna sõidetud täpselt 100 km.
Eile õhtul läks päris jahedaks. 11 ajal oli õues 14 kraadi ja öösel langes 8 kraadi peale. Hommikul kumas pilve tagant päikest aga muidu taevas suhteliselt lauspilves väikeste selginemistega. Kella üheteistkümneks saime ennast kokku pakitud ja siis olid pilved juba hõrenenud ning päike juba kõrvetas.
Kuna siin on 6700 saart siis paljud on omavahel ühendatud sildade või tammide abil. Tihtipeale pole arugi saada kui teisele saarele sõidad. Eile tulime laevaga Kumlingele ja sealt autoga edasi Snäckö saarele kus ka ööbisime.
Täna liikusime laagriplatsilt järjekordse maanteepraamiga Seglingele. Seal traditsiooniline ringsõit saarel. Midagi väga huvitavat silma ei hakanud aga kõik sai autokaameraga linti võetud. Kõrvalteed siin ühe auto laiused ja kruusakattega.
Saare lõunaosas on ujumisrand, mida tulime meiegi kasutama. Siiamaani on olnud igas ujumiskohas eraldi majake riietumiseks (daamid ja härrad eraldi), kemps, laud ning ka paadisilla moodi asjandus. Eestis tavapäraseid kabiine kohanud pole. Ranna juures parkla, mis oleks suhteliselt ideaalne telkimiseks aga nagu tavapäraselt on ka siingi keelav kiri.
Edasi viis tee meid tagasi Kumlingele. Sinna jõudes hakkas tibutama ja kahe paiku sadas juba pidevalt. Tiirutades märkasime metsas tuletorni ja läksime kaema. Tegu oli vana kasutusest maas oleva lennuki tuletorniga. Lähedal oli näha ka viita lennuväljale. Ma olen ikka elanud teadmisega, et tuletornid mõeldud laevadele aga vanal ajal olid asjad siis teisiti.
Tuletorni juurde viiv rada oli märgistatud siniseks värvitud kividega ja seda üsna tihedalt. Jurmol olnud matkateel olid värviga tähised samuti tihedalt nii puudel kui ka maas kividel. Nädal tagasi RMK matkateed läbides kirusin kehva märgistust. Kumlingel samuti matkarajad ning oli plaanis üks neist läbi käia kuid vihm pesi selle mõtte selleks korraks minema.
Sadamasse tagasi sõites tuli taaskord vastu üks Eesti numbriga auto. Küll oli tegu esimesega, mida Ahvenamaal nägime. Seekord oli meil broneering ja laevale saime peale esimesena. Tee viis meid Hummelvik sadamasse Vårdö saarel.
Lõpuks olen (vist) aru saanud siinse praamiliikluse maksupoliitikast aga sellest mõni teine kord. Kindlasti mäletatakse aegu kus Saaremaa ja Hiiumaa praame "pakiti". Need ajad on meil juba ajalugu ning kõik on juhi otsustada. Siin aga võetakse endiselt viimast ja autod on väga tihedalt koos. Sapikas on küll väike aga autost välja mahtumine oli keeruline.
Kumlingelt lahkudes lõppes ka vihmasadu ning Hummelvik pool oli üha valgem ja päikselisem. Kohale jõudes oli taas pilves kuid kuiv. Edasi ongi olnud pilves väheste selginemistega. Kiirelt käisime Sandöl ja Simskälal ning siis ööbima.
Oleme Sandösunds kämpingus, mis täitsa viisakas ja suur koht ning siiamaani kõige odavam. Vaatasime ka metsiku ööbimise kohta aga ei jäänud silma. Koht ise on mere kaldal ning kajakiparadiis. Enamus autodest on Saksamaa numbrimärkidega ning oma veesõiduk kaasas kuigi saab ka kohapeal laenutada.
Odomeeter näitab 34491 km seega täna sõidetud 92 km.
Kui jõudsime Åva sadamasse siis Jurmole minev praam oli juba meid ootamas. Parkisime auto ära, panime seljakotid selga ja läksime peale. Jurmol võtsime suuna saarel asuva vaatetorni poole. Seal vedelesime, sõime lõunat ja kuulasime kuidas kikk kureb. Torn asus ühe (kirjade järgi 2,5 km pika) loodusraja alguses, mille me siis läbi käisime. Oli nii võsa, sammalt, metsa kui ka ainult kivi.
Hoiatan ette, et saarel lendavad nõiad. Ühel oli läinud kehvasti ja põrutas vastu posti. Pilti pakun hiljem.
Hommikust saati ilm üha päikselisemaks ja palavamaks läinud. Vahel tuli sekka ka pisut tibuvihma. Tagasi sadama poole jõudes tegime kohalikus ujumiskohas värskendava ujumispausi ning seejärel väike jäätisering. Lisaks saime poest Ahvenamaa kaardi 1:100 000 mõõtkavas.
Praam viis Jurmolt tagasi Åva sadamasse. Muideks on nendevaheline praamisõit tasuta ka autodele kuigi minu arust pole seal autoga midagi teha kui sa just ei ela seal. Tagasi Brändöl olles sõitsime läbi kohad kus eelmine aasta ei käinud. Ühel kuuseplatsil manustasime ka õhtuoote.
Edasi viis tee meid Torsholma sadamasse, et sõita Kumlingele. Parkisime ennast sildi järgi teise ritta aga kui laev kohale jõudis siis pidime kolima esimesse kuna meil polnud broneeringut. Pikka aega tundus, et me ei mahugi peale aga siiski leiti ka meile koht.
Laev sõidab järjest nelja sadamasse ja igast ühest võib mõni peale tulla. Oli näha, et käis kõva planeerimine ja ajude ragistamine kõigi autode õigesse kohta paigutamiseks. Ja nad peavad arvestama ka vahesadamate broneeringutega. Kui bronni pole siis võid maha jääda ka siis kui laevas ruumi aga vaja hoida koht järgmise sadama jaoks. Sellel liinil on veel nii, et erinevatest sadamatest tullakse erinevat pidi peale. Seega osad peavad maha tagurdama. Seda saime teha meiegi.
Sadamast soitsime otse Ledholm kämpingusse kus veedame öö. Väga mõnus ja viisakas koht ning rahvast vähe. Täna on esimene õhtu kus pikki riideid vaja kuna jahedamaks läinud. Ja sääski ka üksjagu.
Odo näitab 34399 seega autoga täna läbitud tagasihoidlikud 75 kilomeetrit.
Varahommikul paistis päike aga poole kaheksa ajal ärgates tibutas enamus ajast vihma ja taevas oli tume. Tibu saatel sai valmistatud traditsioonilist pühapäevahommikust sööki - pannkooke.
Tunnike hiljem lõppes vihm ja hakkas selginema. Pakkisime asjad kokku ja võtsime ette jalgsimatka Jeremian Luolan suunas. Parkimisplatsi lisatahvlil olnud kirja järgi guugeldasime ja leidsime infot ja kaardi. Tegu siis kaljude, kivimürakate ja pragude ning lõhedega. Täitsa mõnus retk oli ja piisavalt lühike.
Edasi juba jälle autoga Vuosnainen/Osnäs saarele. Kohustuslikus korras väike ringsõit saarel, et oleks muudki nähtud. Sadamas oli üks tore pood/kohvik. Eriliseks tegi selle aga rahalagi, kus ka Eesti kroone leidus.
Nüüdseks praami peal ja käsil sõit Ahvenamaale Brändö saarele kust suundume jalgsi praamiga Jurmole, et seal matkata.
Mansost liikusime ära poole ühe ajal ja võtsime suuna Eura peale. Teel sinna tegime ka esimese tankimise Soomes ja peab nentima, et Eestis ikka odav kütus.
Tanklast väljudes võtsime sappa ühele samuti Mansost lahkunud vanale mossele, kelle järgi sõitsime mitukümmend kilomeetrit. Üks hetk sõitis vastu ka ports Muravei tüüpi sõidukeid. Ei jõudnud märgata täpsemalt aga sarnased olid. Teel Eurasse saime ka selle reisi esimese vihma. Kohale jõudes oli sealt just äike ja vihm lõppenud.
Euras ootas meid kohalik sapikaomanik oma prouaga, kes meid lounasöögiga kostitas. Meil oli kaasas aga eelmisel aastal lubatud katuseraam mille siis koos kokku panime ja autole paigaldasime. Kui jutud räägitud ja lubadus antud, et järgmine aasta püüame suurema koosseisuga tulla asusime teele Kustav suunas.
Veidi aega peale Eurast lahkumist sõitis mööda üks BMW mille aknast väljas hevimehe näpud. Auto kandis loomulikult Eesti numbrimärki. Veidi hiljem ühel ristmikul vasakpööret tehes tuli vastassuunast üks Volvo, mis kandis samuti Eesti numbrimärki. Juba kaugelt oli näha, et juht vaatas pigem meid kui teed. Asusime tema järgi sõitma kui järsku keeras kõrvale ja lasi meid mööda ja siis sõitis järgi. Ei tea kas tahtis veenduda, et me Eestist või midagi muud. Hiljem tuli veel üks Eesti auto vastu.
Kustavisse sõitsime Google mapsi abil ja ühel hetkel tuli Eesti tunne peale. Tekkisid põllud ja heinapallid, sõnniku lõhn ja katkised teed. Aga kõige tähtsam ja uskumatum minu jaoks oli kruusatee. Ma ei olnud kunagi Soomes kruusateel sõitnud ja eriti veel nii suurel. Iirimaal olid mõned tugimaanteed oluliselt kitsamad.
Poole kaheksa ajal jõudsime Kustavisse ja sõitsime maanteepraamiga. Siis väike lõik sadamasse kust saab Ahvenamaale. Mälu järgi läks praam millalgi peale kaheksat ja selle järgi tegime ka oma päevaplaani. Kohale jõudes vaatasin telefonist sõiduplaani ja pidin tunnistama tõsiasja, et täna läks viimane kell 18:05. Ajasin laupäeva pühapäevaga sassi.
Aga ega see kerge tagasilöök ju ei löö rivist välja ning sõitsime lossiga tagasi ja leidsime sadama juurest sobiva parkla kuhu ennast üles sättisime. Seekord siis kämpinguvabalt. Parkimisplatsi lisatahvlit Google abil tõlkides tuvastasime siinsamas huvitava vaatamisväärsuse aga seda külastame homme hommikul valges ning muljetab siis järgmises unejutus.
Lada õnnetusest veel nii palju, et juhiga (autos oli üks inimene) "kõik" korras ja väga tõsiseid vigastusi polnud.
Tänaseks saagiks 251 km ja odomeetri näit 34324.
Hommik algas nagu ikka. Üles umbes 8 ajal koos hommikusöögi ja muu kaasnevaga. Jätkus uudistajate voorimine aga enamusega juttu ei mõistnud rääkida. Siis aga tuli kohale soomlane, kes enamvähem eesti keeles teatas, et see ju Tallinnast Mustamäelt. Härral endal kusagil sealkandis korter.
Mõne aja pärast saabus üks soomlastest tugevalt purjus paarike. Kogu juttu ei hakka kirjutama aga üks soome "vanasõna" olevat selline: Kui Volga ja Mosse paarituvad siis sünnib Jalta (soome teatakse sapikat selle nimega). Soome keelt ei mõista aga midagi saab aru. Jalta pole paljudele võõras nimi ja arutelu auto kõrval jagub neil omavahel.
Aga väga suur tükk tõrva ka meepotti. Nimelt käis mingi hetk pauk. Esialgu ei seostanud seda millegagi aga siis tuli üks härra, kes palus meil ühe ajakirja Eurasse kohalikule sapikaomanikule viia. Mainis ka, et siinsamas kämpingu juures toimus avarii. Kohapeal terve ports päästeautosid ja kiirabi ning tuli ka kopter. Ladast lõigati üks inimene välja. Asjaolusid ei tea ja väga vaadata ka ei tahtnud aga mingi arvamus on. Lada hakkas tegema pööret kämpingusse kui tagant sõideti sisse ja lendas vastassuunavööndise. Sealt tulnud auto sõitis sisse kõrvalistuja külge.
Täitsa kole vaatepilt ja tõmbas veidi hõredaks. Ehk läheb kirjutamisest paremaks.
Hiljem ehk pilti ka auto jäänustest. Lõikamishetke jätab arhiivi.
Hommikul veerand kümne paiku jõudsime Helsingisse. Laevast maha saades oli esimeseks eesmärgiks osta netikaart, et saaks telefoni internetti gps ja muu jaoks. Mingil imelikul põhjusel andmeside roaming ei töötanud seega olime pimeduses. GPS unustasime maha ja kaarti ka kaasas polnud.
Eelmisest reisist oli selge, et kõige lihtsam on netikaart hankida R-Kioskist. Hakkasime siis suvalises suunas liikuma lootuses, et varem või hiljem leiame. Jõudsime otsaga välja Itäkeskuse Prismasse kust aga vajalikku asja ei saanud.
Jätkates otsinguid sõitsime mööda bussijaamast ja märkasime R-Kioskit. Kiire tagasipööre ja Mariann läks ostma. Tee ääres seistes kõndis uudistavaid inimesi mööda. Üks härra kõndis mööda, keeras ringi ja hakkas autolt kirja otsima. Kui eest ei leidnud siis vaatas taha ja siis lõpuks küsis millega tegu.
Paar minutit läks mööda ja kohale tuli uus härra. Seekord küsis ja nentis samaaegselt, et tegu sapikaga. Ja seda sulaselges eesti keeles. Talle olla tuldud ütlema, et väljas sapikas ja pidi tulema kaema. Tegi veel mulle märkuse, et tuled pole originaalid. Tema sõnul ees GAZ 53 tuled. Tegelikult aga küljes VAZ esituled aga see selleks.
Kui internet olemas (on ikka veidrad kes ei saa ilma olla) siis võtsime suuna kohalikku Linnanmäki lõbustusparki. Poisid käisid läbi kõik 12 tasuta atraktsiooni ja seekord millegi eest ei maksnud (tean jah et pole ilus). Mõnel käisime isegi peal ja üks nendest oli torn (Panorama vist nimeks) kust hea vaade linnale. Soovitan teistelegi. Huvitav omaette oli 60+ aastat vana puidust ameerika raudtee (või kuidas neid kutsutigi).
Poole kahe ajal võtsime pargist suuna Tampere poole. Pärast pooleteisttunnist sõitu tegime tee ääres kuuseplatsil (eelmisest korrast liiklusmärgi järgi tekkinud nimi) tunnise lõunapausi. Söögi kõrvalt tahtis sapikas ka tähelepanu. Nimelt pidin ühele veljele tagasi panema mutrialused seibid, mis värvimise järel eemaldatud said. Mutrid olid kinni aga avad veidi suured ja velg pääses veidi liikuma.
Tamperesse jõudsime umbes viie ajal. Väikse keerutamise järel külastasime kohalikku kaubandusasutust kust ostsime värskenduseks jäätist ja juua. Poes olev konditsioneeritud õhk oli lausa jumalik. Terve päev olnud päikeseline ja pilvedega. Paraku päikse ette sattusid nad harva ning oli üksjagu palav. Meie enda termomeeter näitas numbrit 28 aga teel olevad näidud 26-27 kraadi. Päikse käes muidugi soojem ja konditsioneerist (kolmnurkaknast) tulev õhk ka just külm polnud. Auto mootor läks kuumaks aga täitsa normi piires.
Tamperes otsisime ka viitade järgi turismiinfopunkti aga see oli ära kolinud. Loobusime ja võtsime suuna Tamperes olevasse Särkänniemi lõbustusparki. Seekord oli aga eesmärgiks hoopis seal asuv delfinaarium ning see oli tõesti lahe kogemus ja soovitan kõigile. Loomulikult jätsin peegelkaamera autosse seega peab leppima telefoni piltide ja videoga (laen üles kui parem ühendus). Ma pole vähimalgi määral lõbustusparkide fänn aga sinna parki läheks tagasi (või noh tegelikult sai ühele poistest lubatud). Kindlasti rohkem minu maitse kui Helsingi oma.
Veerand üheksa ajal jõudsime Manso kämpingusse kus vene autode kokkutulek "Idän ihmeet kohtavaat". Õhtusööki tehes teatas Mariann, et vot nii tunneb ennast karu loomaaias. Et kui tahad teada siis tule sapikaga sellele üritusele. Tegu siinkandis piisavalt eksootilise autoga ja vaatajaid ning piilujaid jagus. Mõni julgem astus ligigi. Mina aga soome keelt ei oska (kahjuks) seega sain rääkida ühe joogise soomlasega, kes purssis inglise keelt, oma autost. Samal ajal sumises ümber soomekeelne parv. Ühtlasi teatas härra, et ta sõbral on LUAZ. Õhtu otsa ja ka kirjutamise hetkel kell pool 12 käivitatakse ikka ja jälle üht vene tsiklit (vist minu jutupartneri oma) et siis kohapeal gaasi anda. Mootor töötab kehvalt aga on menukas (aplausi saatel).
Tallinnas näitas odomeeter 33776 ja täna õhtul 34073 seega sõidetud 297 km.
Äratus kell 5 hommikul, asjad kokku ja garaaži sapikat võtma.
6:05 sadamas check-in järjekorras. Peagi vilekoori, signaalitamise ja püstiste pöialde saatel laevas.
Olin juba ära unustanud, mis sapikaga sõites kaasneb.
Head aega Tallinn, teretulemast Helsingi.
