Mansost liikusime ära poole ühe ajal ja võtsime suuna Eura peale. Teel sinna tegime ka esimese tankimise Soomes ja peab nentima, et Eestis ikka odav kütus.
Tanklast väljudes võtsime sappa ühele samuti Mansost lahkunud vanale mossele, kelle järgi sõitsime mitukümmend kilomeetrit. Üks hetk sõitis vastu ka ports Muravei tüüpi sõidukeid. Ei jõudnud märgata täpsemalt aga sarnased olid. Teel Eurasse saime ka selle reisi esimese vihma. Kohale jõudes oli sealt just äike ja vihm lõppenud.
Euras ootas meid kohalik sapikaomanik oma prouaga, kes meid lounasöögiga kostitas. Meil oli kaasas aga eelmisel aastal lubatud katuseraam mille siis koos kokku panime ja autole paigaldasime. Kui jutud räägitud ja lubadus antud, et järgmine aasta püüame suurema koosseisuga tulla asusime teele Kustav suunas.
Veidi aega peale Eurast lahkumist sõitis mööda üks BMW mille aknast väljas hevimehe näpud. Auto kandis loomulikult Eesti numbrimärki. Veidi hiljem ühel ristmikul vasakpööret tehes tuli vastassuunast üks Volvo, mis kandis samuti Eesti numbrimärki. Juba kaugelt oli näha, et juht vaatas pigem meid kui teed. Asusime tema järgi sõitma kui järsku keeras kõrvale ja lasi meid mööda ja siis sõitis järgi. Ei tea kas tahtis veenduda, et me Eestist või midagi muud. Hiljem tuli veel üks Eesti auto vastu.
Kustavisse sõitsime Google mapsi abil ja ühel hetkel tuli Eesti tunne peale. Tekkisid põllud ja heinapallid, sõnniku lõhn ja katkised teed. Aga kõige tähtsam ja uskumatum minu jaoks oli kruusatee. Ma ei olnud kunagi Soomes kruusateel sõitnud ja eriti veel nii suurel. Iirimaal olid mõned tugimaanteed oluliselt kitsamad.
Poole kaheksa ajal jõudsime Kustavisse ja sõitsime maanteepraamiga. Siis väike lõik sadamasse kust saab Ahvenamaale. Mälu järgi läks praam millalgi peale kaheksat ja selle järgi tegime ka oma päevaplaani. Kohale jõudes vaatasin telefonist sõiduplaani ja pidin tunnistama tõsiasja, et täna läks viimane kell 18:05. Ajasin laupäeva pühapäevaga sassi.
Aga ega see kerge tagasilöök ju ei löö rivist välja ning sõitsime lossiga tagasi ja leidsime sadama juurest sobiva parkla kuhu ennast üles sättisime. Seekord siis kämpinguvabalt. Parkimisplatsi lisatahvlit Google abil tõlkides tuvastasime siinsamas huvitava vaatamisväärsuse aga seda külastame homme hommikul valges ning muljetab siis järgmises unejutus.
Lada õnnetusest veel nii palju, et juhiga (autos oli üks inimene) "kõik" korras ja väga tõsiseid vigastusi polnud.
Tänaseks saagiks 251 km ja odomeetri näit 34324.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar